вторник, 26 апреля 2016 г.

Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika


Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta selle kohta hinnang

Raymondi Hacker-HOWTO, minu arvates, on väga inspireeritav ja kasulik artikkel, mis annab noortele programmerijatele vastuseid mõnedele küsimustele ja loob inimestel stiimuli enesearendamiseks ja motiveerimiseks. See on, mingis mõttes, põhikiri kuidas tuleb toimida, et saada "oma" inimeseks häkkerite kogukonnas. Kuid, kogu artiklist mul jäi mulje, et autor natukene kriitiliselt suhtub Microsoft firmasse ja tarkvarasse. Ma ei ole nõus sellega, et kõik Microsoft tooted on halvad ja kunagi lähevad minevikusse. Jah, on palju puuduseid, aga palju ka plusse. Ei ole nõus ka selle väitega, et ei tasu õppida Visual C# keel. Näiteks, mina õpetan seda programmeerimiskeelt gümnaasiumis ja arvan, et see hästi sobib esimeseks keeleks võrdluselt Java või Python keeltega, sest pärast saab näidata kuidas lihtne kasutada kogu Windows lai "toolkit": aknad, nupud, listid jne. Kahtlen ka LISP keele arvele, et seda tasub praegu teada saada.

Tsitaatid, mis mulle meeldis, ja mis tahaks natukene kommenteerida:
“ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda” õhutab algatajaid jagada oma oskuste ja probleemide lahendustega ja kui järeldus sellele - vabatarkava arendamise laiendamine ja populariseerimine
“enamik parimatest häkkeritest on iseõppijad” – olen täiesti nõus selle väitega ja olen kindel, et ainult raamatute lugemise ja kursuste külastamisega mitte kunagi ei aita saada programmeerijaks
“kui sa ei oska piisaval määral inglise keelt, siis õpi see ära” – kõik juhendid algavad kirjutada esmakordselt inglise keeles, et nii palju kui võimalik inimesest sai aru nendest. Sellega on absoluutselt nõus.

Üldine mulje artiklist jäi heaks!




среда, 20 апреля 2016 г.

Tarkvara- ja sisulitsentsid

Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt

MIT litsents (ingl. MIT License) – on avatud lähtekoodiga tarkvara litsents, mille loojaks on Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MTI). MIT litsents on ühest varasematest vaba litsentsidest kuna see on suhteliselt lihtne ja näitab mõned vaba litsentseerimise põhilistest printsiipidest. MIT litsents annab võimalust programmerijatele kasutada litsentseeritud lähtekoodi suletud tarkvaras tingimusega, et litsentsi tekst tuleb koos selle tarkvaraga. MIT litsents on GPL-ühilduv ehk lubab programmeerijatele kombineerida ja laiendada GPL-tooted koos MIT litsentseeritud tarkvaraga.
Free Software Foundation (FSF) organisatsiooni arvates, antud litsents mõistlik peab kandma nime X11 License, kuna varem MIT kasutas palju litsentse ja käesolevas olekus ta oli kirjutatud X Window System'i jaoks.
MIT litsentsiga tarkvara sisaldab: Expat, Metakit, PuTTY, Bitcoin-Qt, Mono, Ruby on Rails, Twisted, JQuery, Prototype ja muidugi, X Window System (X11), mille jaoks see oligi kirjutatud.

Litsentsi kasutamine
Kuna autori õigused antud litsentsile puuduvad siis teistes gruppides on õigust kasutada ja muuta seda oma eesmärkide täitmiseks. Näiteks, FSF kasutas sarnast litsents oma teegi jaoks “ncurses”, lisades järgmine tekstilõik:
Except as contained in this notice, the name(s) of the above copyright holders shall not be used in advertising or otherwise to promote the sale, use or other dealings in this Software without prior written authorization.
Antud lõigu lisamine tegi tekst ligikaudu identseks uue BSD litsentsiga
MIT litsents kõige rohkem sarnaneb 3-osalise BSD litsentsiga, erinevus ainult punktis, mis keelab kasutada autoriõiguse hoidja nime (University of California, Berkeley) reklaamis.
Litsents arvatakse akadeemilise litsentsiga, ehk sobiv kasutamiseks teadusvaldkonnas.

вторник, 12 апреля 2016 г.

Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Minu arust tänane autorikaitse ja intellektuaalomandi hetkeseis muutub rohkem haavatuks. Internetis on palju saite, kust võib alla laadida igaüks videofilm, laulud, raamat või tarkvara. Selle jaoks, ei ole vaja isegi erilist oskusi, piisavalt panna õiged võtmesõnad otsingumootoris.

Näiteks, Venemaal ametlikult kinni pandud kõige levinud torrent sait RuTracker. Venemaal sellele saidile ei ole võimalik saada otseselt lingi abil, me Eestis ikka saame. Naljakas see, et Venemaal nüüd võib saada rahulikult juurdepääsu selle saidi peeglile (mirror), kusjuures sõna otseses mõttes http://rutracker.net. Huvitav, kas keegi kasutab seda ja kuidas?

Eestis on olukord paremini, aga ei saa öelda, et ideaalne. Ma kahtlen, et koduarvutil paljudel Windows kasutajatel installitud tasuline Adobe Photoshop ja Microsoft Office. Filmidega ja meloodiaga on veel raskem asi.

Kuid, mitte kõik nii kurb tarkvara kasutamisega. Linuxi laiendamisega paljud kasutajad sihilikult loobusid tasulist tarkvarast koduarvutil. Isegi Microsofti poliitika nüüd muutub pehmeks: Windows 10 upgrade kuni juulini 2016 on tasuta, tuntud programmeerimiskeskond Eclipse nüüd areneb koos MS Visual Studio ja isegi Microsoft SQL Server nüüd portitud Linuxile.

Minu tuleviku nägemus on järgmine:
  1. tarkvara saab rohkem kättesaadavaks kuna ilmub palju tasuta alternatiive. Tasuiise tarkvara tootjad alustavad oma baastoode lubada tasuta alla laadida, aga võtta raha ainult lisa komponente eest.
  2. Igasugused meediakandjad hakkavad kaotama oma väärtust nende esimese release ilmumisest nende kerge kättesaadavuse tõttu
  3. Autorikaitse püsib oma positsioonid kunstiteosele, kaubamärgile ja know-how'le


пятница, 8 апреля 2016 г.

Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Minu kogemus vabatarkvaraga alustas umbes 2000 aastast. Tol ajal võtsin kasutusele Linux RedHat 6.0 serveri TÜ Narva kolledžis. Kasutasin Linux serverit tulemüüriks (tol ajal IPchaince praegu IPtables), veebiserveriks (Apache) ja postiserveriks (Sendmail).

Hetkel jätkan kasutada vabatarkvara aga nüüd on laiem: Linux Ubuntu (Server | Desktop) LAMP serveril ja kasutajate arvutitel teise OSina ja minu lemmik FreeBSD (apache, proftpd, exim, clamav, mysql ja teised tarkvara).

Loomulikult kasutan vabatarkvara Windows platvormil: OpenOffice, ImgBurn, FileZilla, Mozilla ja palju teisi.

Oma poolt tahan lisada, et serveri vabatarkvara on piisavalt stabiilne ja kvaliteetne tarkvara. Uuendused toimuvad küllaltki tihti ehk sama nagu tasulisel tarkvaral.

Olen veendunud, et madala kasutajate nõudmistel tarkvaraks, vabatarkvaraga saab täiesti asendada tasulist tarkvara, kui sellega tegeleb hea IT spetsialist.